Estonian (Estonia)
Esimese maailmasõja kõige olulisemad lahingud: Suure sõja võtme pöördepunktid
Ajalugu

Esimese maailmasõja kõige olulisemad lahingud: Suure sõja võtme pöördepunktid

Autor: MozaicNook

Esimene maailmasõda, tuntud ka kui Suur sõda, määratleti erinevate lahingutega, mis muutsid ajalugu. Need lahingud iseloomustasid tohutu ulatus, suured kaotused ning uute sõjaliste strateegiate ja tehnoloogiate tekkimine. Selles artiklis vaatleme mõningaid Esimese maailmasõja võtme lahingutest, mida need ajaloos tähendasid ja miks neid peetakse endiselt sõjalise ajaloo kõige olulisemateks sündmusteks.

1. Marne lahing (1914)

Ülevaade: Esimene Marne lahing, mis kestis 6. septembrist 12. septembrini 1914, oli pöördepunkt Esimese maailmasõja alguses, lõpetades Saksamaa ründe Prantsusmaale ja tutvustades kaevikusõda.

Tähtsus: See lahing tähistas pöördepunkti, mis hävitas Saksamaa Schlieffeni plaani, mille eesmärk oli kiiresti võita Belgia kaudu Prantsusmaal. Liitlaste vasturünnak tõukas sakslasi tagasi, sundides neid Prantsusmaalt lahkuma ja viies pika ja keerulise ummikseisu Lääne rindel.

2. Verduni lahing (1916)

Ülevaade: Verduni lahing toimus 21. veebruarist kuni 18. detsembrini 1916 ja oli üks pikemaid ja kulukamaid lahinguid Esimeses maailmasõjas, kus võitlesid Prantsuse ja Saksa armee põhja-Prantsusmaal.

Tähtsus: Verdun kehastas Prantsuse sõdurite määramatust ja vastupidavust. Üksnes selle lahingu jooksul hukkus või sai haavata rohkem kui kolmveerand miljonit sõdurit. Seetõttu sai Verdun sünonüümiks Prantsuse patriootismile Saksamaa agressiooni vastu.

3. Somme lahing (1916)

Ülevaade: 1. juulist kuni 18. novembrini 1916 toimus Somme kampaania, mis on üks peamisi lahinguid Esimeses maailmasõjas, kus Briti ja Prantsuse väed ründasid Saksamaa positsioone viieteist miili pikkusel rindel põhja-Prantsusmaal.

Tähtsus: See lahing oli eriti tuntud oma tohutu surmade arvu poolest, eriti esimesel päeval, mis jääb Briti sõjaväe ajalukku kui kõige verisem päev, kus hukkus üle 57 000 inimese. Somme lahing tähistas tankide sisenemist sõjategevusse ja tõi esile kaevikusõda kohutava reaalsuse.

4. Gallipoli lahing (1915-1916)

Ülevaade: Dardaneli kampaania kestis 25. aprillist kuni 9. jaanuarini 1916 ja oli üks peamisi rünnakuid Gallipoli poolsaarte Türgis. Briti, Prantsuse, Austraalia ja Uus-Meremaa väed osalesid samuti, kuna nad soovisid haarata Osmanite pealinna Konstantinoopoli (Istanbul).

Tähtsus: Kampaania oli liitlaste kaotus, kuid suur võit Osmanite impeeriumi jaoks. See rõhutas amfiiboperatsioonide raskusi ja jättis pikaajalise sotsiaalse ja kultuurilise mõju Austraaliasse ja Uus-Meremaale; sündmused, mida mälestatakse iga aasta ANZAC päeval.

5. Jüti lahing (1916)

Ülevaade: 31. mai ja 1. juuni 1916 toimus see, mida peetakse Esimese maailmasõja suurimaks mereväe lahinguks, tuntud kui Jüti lahing, milles osales Briti Kuningliku Mereväe Suur Flott ja Saksamaa Keiserliku Mereväe Kõrge Merelaevastik.

Tähtsus: Hoolimata taktikalist viiki, mille tulemuseks oli mõlema poole võidunõuded, kinnitas see lahing Briti ülemvõimu Saksamaa üle meres, muutes Saksamaa mereväe suuresti mitteoperatiivseks sõja lõpuni, samas kui see tähistas ka lahingulaevade kõrgeimat punkti.

6. Passchendaele lahing (1917)

Sissejuhatus: Seda lahingut, mida tuntakse ka kui Ypres'i kolmas lahing, peeti Belgias Ypres'i salient'is 31. juulist kuni 10. novembrini 1917.

Tähtsus: Sõda jääb meelde oma äärmiselt kohutavate tingimustega, mis hõlmasid pidevat vihmasadu ja muda, mis neelas täielikult sõdurid, hobused ja varustuse. Lõpuks haarasid liitlased Passchendaele küla, kuid suurte kaotustega, kuna seal oli sadu tuhandeid hukkunuid.

7. Cambrai lahing (1917)

Sissejuhatus: Briti armee kasutas tankide laialdast kasutamist lahingus, mida tuntakse kui Cambrai, mis toimus 20. novembrist kuni 7. detsembrini 1917.

Tähtsus: Tankid näitasid oma võimet tungida sisse kaevikutesse ja muutsid sõjaväe taktikat igaveseks Cambrai lahingus. Kuigi esialgseid saavutusi ei õnnestunud täielikult ära kasutada, paljastas lahing sõdade metamorfosi taktika, seades sellega uue tähtsuse soomustatud üksustele.

8. Kevadine rünnak (1918)

Ülevaade: Seda võib nimetada kevadise rünnaku või Ludendorffi rünnakuks, kuna see oli sakslaste rünnakute seeria Lääne rindel märtsist juulini 1918.

Tähtsus: See oli Saksamaa viimane katse sõda võita enne Ameerika vägede täielikku saabumist. Pärast varajasi edusamme viisid liitlaste vasturünnakud sakslaste väsimuseni ja taganemiseni, mis võimaldas lõpuks liitlaste lõpprünnakud.

9. Saja päeva rünnak (1918)

Ülevaade: Seda võib kirjeldada kui liitlaste rünnakute seeriat, mis kestis 8. augustist kuni 11. novembrini, mis lõpuks murdis seisaku ja tõi sõjale lõpu.

Tähtsus: Liitlaste jõudude väsimatu edasiviimine, mis koosnes koordineeritud rünnakutest, mida toetasid tankid, lennukid jne, sundis Saksamaa armee pidevasse taganemisse, mis lõppes 11. novembril 1918 allkirjastatud relvarahu korral.

Esimesed lahingud Esimese maailmasõja ajal olid otsustavad hetked, mis määrasid konflikti lõpliku tulemuse ja millel olid ka sügavad ja püsivad tagajärjed sõjaväestrateegiale ning globaalsetele poliitikatele. Igaüks neist olulistest Esimese maailmasõja lahingutest näitas vaprust, uuris sõda kui ellujäämise võitlust ning näitas inimestele, kui julm sõda tol ajal oli. Seega, teadmised nende lahingute kohta pakuvad keerukamat tunnet, millele Suur Sõda toetub.

 

Jaga: