Kui enamik inimesi kuuleb nime “Albert Einstein,” mõtlevad nad maailmakuulsale füüsikule, kes arendas välja suhtelisuse teooria. Kuid enne, kui ta revolutsiooniliselt muutis meie arusaamist ruumist ja ajast, oli ta lihtsalt uudishimu täis leiutaja, kes püüdis lahendada kõik elu saladused. Selles artiklis uurime tema esimest leiutist ning mõningaid teisi varaseid saavutusi, mis pani aluse hilisematele läbimurdele. Vaatame, kuidas kõik algas ühe suurima teadusliku mõistuse jaoks, keda ajalugu kunagi tuntud on!
Esimene leiutis: Einsteini külmik
Teid võib üllatada, et praktilised seadmed olid tema nooruses paljude huvide seas; kõige kuulsam neist on see, mida nüüd nimetatakse “Einsteini külmikuks,” mis tegelikult loodi ühe tema õpilase Leo Szilardi poolt 1926. aastal pärast lugemist perest, kes suri nende defektse külmiku eraldatud mürgiste gaaside tõttu. Ta soovis midagi ohutumat, seega koos Szilardiga lõid nad selle uue täiustatud versiooni.
Kuidas see töötas? Imendumiskülmikul ei olnud liikuvaid osi, mis tegi selle väga usaldusväärseks ja madala hooldusvajadusega. See kasutas alkoholi, ammoniaagi ja vee segu, mida kuumus ajendas jahutamise eesmärgil, mis oli toona palju parem kui teised külmikud, mis kasutasid ohtlikke gaase nagu metüülkloriid või ammoniaak.
Kuigi Einsteini leiutatud külmik ei olnud kunagi kaubanduslikult edukas, näitab see tema praktilist nutikust ja huvi reaalse maailma probleemide lahendamise vastu. Samuti on lõbus kujutada teda köögiseadmega näppimas!
Esimesed saavutused: Imeline aasta 1905
Kui üks asi ei läinud Einsteini jaoks korda, siis mitte seetõttu, et ta ei oleks proovinud: Tegelikult olid Albert Einsteini varased teaduslikud saavutused nii arvukad, et isegi kui ta ei oleks teinud midagi muud, oleks ta ikkagi üks suurimaid füüsikuid läbi ajaloo. Aastal 1905 — mida sageli nimetatakse Einsteini “Annus Mirabilis’eks” ehk “imeaastaks” — avaldas ta neli maavaldavat teadusartiklit, mis muutsid füüsika kulgu.
Fotoelektriline efekt
Einsteini esimene artikkel aastal 1905 selgitas fotoelektrilist efekti ja soovitas, et valgust saab käsitleda nii osakestena (kvantidena) kui ka lainetena. See töö pakkus olulisi tõendeid tekkiva kvantteooria jaoks ja teenis talle 1921. aastal füüsika Nobeli preemia.
Browni liikumine
Oma teises artiklis pakkus Einstein teoreetilise seletuse Browni liikumisele — osakeste juhuslikule liikumisele, mis on suspendeeritud vedelikus. See töö aitas kinnitada, et aatomid ja molekulid tõepoolest eksisteerivad ja käituvad nagu ennustanud kineetiline teooria.
Eriti suhtelisuse teooria
Eriti suhtelisuse teooria, mille esitas Einstein oma kolmandas artiklis 1905. aastal, pööras meie arusaama ruumist ja ajast tagurpidi, jättes samas mõlemad rohkem puutumatuks, kui keegi ootas. Samuti tutvustas see kõige kuulsamat võrrandit, mis kunagi paberile pandud on: E=mc², mis väljendab energia (E) ja massi (m) ekvivalentsust.
4. Mass-energia ekvivalentsus
Neljas artikkel käsitles mass-energia ekvivalentsust, mida esindab võrrand E=mc². See revolutsiooniline mõte näitas, et ainet saab muuta energiaks ja vastupidi. See pani aluse kaasaegsele füüsikale ja tõi lõpuks kaasa tuumaenergia läbimurde.
Kas teadsite
Einsteini teekonnast noorest leiutajast teaduslegendiks on palju naljakaid lugusid ja huvitavaid fakte:
Hilja õitsev geenius
Albert Einstein ei rääkinud enne nelja-aastaseks saamist. Ja kui ta lõpuks rääkima hakkas, oli tema esimene lause: “Supp on liiga kuum!” Selgelt teadis ta alati, mis on kõige olulisem.
Patendi eksamineerija
Enne oma “imeaastat” töötas Einstein patendi eksamineerijana Bernis, Šveitsis. See töö andis talle piisavalt aega, et tõsiselt füüsikat mõelda, samal ajal kui ta läbis teiste inimeste leiutisi. Kes teab? Võib-olla inspireeris nii paljude patentide vaatamine tema enda loomingulisi ideid.
Korratu geenius
Einstein oli tuntud oma segase välimuse ja sokkide mitte kandmise harjumuse poolest. Ta ütles kunagi: “Kui ma noor olin, avastasin, et suur varvas teeb alati sokki augu. Nii et ma lõpetasin sokkide kandmise.”
Geeniuse Genesis
Albert Einsteini esimene leiutis – Einstein’i külmik – ei pruukinud revolutsioneerida kodumasinate tööstust, kuid see näitab tema leidlikkust ja praktilisi probleemide lahendamise oskusi. Tema varased teaduslikud saavutused, eriti 1905. aasta imeaastal, rajavad aluse hilisematele panustele füüsikas ning kindlustavad tema positsiooni ajaloo ühe suurima mõtlejana.
Alustest Maailma Muutvate Teooriateni: Albert Einsteini Elu Teadlasena
Einstein alustas leiutamisega, enne kui tuli välja murranguliste teooriatega, näidates seeläbi, kuidas uudishimu koos kindla tahtega võib viia suurteni. Seetõttu on oluline, et võtaksime aega oma kiirest elust, et kas mõelda meid ümbritsevate mõistatused üle või lihtsalt avada külmikuid, et mitte ainult hinnata, vaid ka tunnustada Albert Einsteini geniaalsust, millel on olnud igavene mõju inimkonnale tervikuna.